1.septembril 1956.aastal alustas tööd Tallinna 25. keskkool- esimene kool Lasnamäe rajoonis. 1998.a sai kool gümnaasiumi staatuse ja uueks nimeks Tallinna Pae Gümnaasium.
Oma mitmekümnneaastase tegevuse jooksul on kool tõestanud oma eluvõimelisust.
Koolis töötab kõrgelt kvalifitseeritud, oma elukutset tundev ja armastav pedagoogiline personal, kes on loonud vajalikud tingimused iga õpilase arenguks.
Oma mitmekümnneaastase tegevuse jooksul on kool tõestanud oma eluvõimelisust.
Koolis töötab kõrgelt kvalifitseeritud, oma elukutset tundev ja armastav pedagoogiline personal, kes on loonud vajalikud tingimused iga õpilase arenguks.
Tallinna Pae Gümnaasiumi omapäraks võib pidada keelekümblusprogrammi edukat rakendamist
Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid õppides. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles.
Keelekümbluse eesmärgid:
Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid õppides. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles.
Keelekümbluse eesmärgid:
- eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
- vene keele valdamine eakohasel tasemel;
- klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
- eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
- kolmanda keele hea oskus.
Varase keelekümbluse puhul alustatakse esimeses klassis ning õpitakse kõiki õppeaineid eesti keeles. Teise klassi teisel poolaastal hakatakse õppima vene keelt kui emakeelt. Neljandast klassist suureneb järk-järgult venekeelsete õppeainete osakaal. Viiendas klassis langeb eesti keeles õpitavate ainete osakaal 50%ni. Kui välja arvata võõrkeel, on eesti ja vene keeles õpitavate ainete maht sama.
Hilise keelekümbluse näol on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mille üheks eesmärgiks on anda õpilasele võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles.
Hiline keelekümblus algab 5. klassist, kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76 % õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust.
Hiline keelekümblus algab 5. klassist, kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76 % õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust.
1989-1993 avati vanemas kooliastmes süvaõppega reaal- ja humanitaarainete klassid.
1991.a töötavad alates 2.kl inglise keele süvaõppega klassid. Käesoleval ajal õpivad gümnaasiumi õpilased eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeli.
1992.a tegutseb koolis õpilasomavalitsus.
1993.a pandi alus nn Rebaste peo traditsioonile.
1993.a toimuvad traditsioonilised esimese klassi õpilaste päevad, kuhu kutsutakse kasvatajad nendest lasteaedadest,kelle kasvandikud tulid õppima Tallinna Pae gümnaasiumi 1.kl.
1996-2002 -Tallinna Pae gümnaasium alustas esimesena Lasnamäe koolidest osalust eesti-ameerika ühisprojektis"Hea algus".Eksperimendis saadud kogemused olid abiks paljudele vabariigi õpetajatele, kes liitusid programmiga hiljem.
Selle metoodika elemendid leiavad praktikas kasutamist tänase päevani.
1.septembrist 2003 toimib gümnaasiumis eelkutseõppe projekt"Õpin Tallinna Pae gümnaasiumi10., 11. ja 12.klassides ja omandan samaaegselt ka eriala".
1.septembrist 2003 osaleb Tallinna Pae gümnaasium hilise keelekümbluse programmis.
2007. a on välja töötatud kooliprojekt osaluseks konkursil „Kõige tervem klass 1.-12.kl".
Üle 20 aasta tegutseb koolis vene rahvapilliorkester Russki suvenir, mis on tuntud nii vabariigis kui ka väljaspool seda. Tänaseks on orkestril 2 koosseisu.
Edukalt viidi ellu kooli arengukava aastani 2008 ning kinnitatud on uus aastani 2011, mis on suunatud kogu sotsiaalharidusprotsessile, samuti ka vajaliku baaskultuuri loomiseks iga õpilase kui isiksuse vaimsete, füüsiliste ja intellektuaalsete võimete arenguks.
1991.a töötavad alates 2.kl inglise keele süvaõppega klassid. Käesoleval ajal õpivad gümnaasiumi õpilased eesti, inglise, saksa ja prantsuse keeli.
1992.a tegutseb koolis õpilasomavalitsus.
1993.a pandi alus nn Rebaste peo traditsioonile.
1993.a toimuvad traditsioonilised esimese klassi õpilaste päevad, kuhu kutsutakse kasvatajad nendest lasteaedadest,kelle kasvandikud tulid õppima Tallinna Pae gümnaasiumi 1.kl.
1996-2002 -Tallinna Pae gümnaasium alustas esimesena Lasnamäe koolidest osalust eesti-ameerika ühisprojektis"Hea algus".Eksperimendis saadud kogemused olid abiks paljudele vabariigi õpetajatele, kes liitusid programmiga hiljem.
Selle metoodika elemendid leiavad praktikas kasutamist tänase päevani.
1.septembrist 2003 toimib gümnaasiumis eelkutseõppe projekt"Õpin Tallinna Pae gümnaasiumi10., 11. ja 12.klassides ja omandan samaaegselt ka eriala".
1.septembrist 2003 osaleb Tallinna Pae gümnaasium hilise keelekümbluse programmis.
2007. a on välja töötatud kooliprojekt osaluseks konkursil „Kõige tervem klass 1.-12.kl".
Üle 20 aasta tegutseb koolis vene rahvapilliorkester Russki suvenir, mis on tuntud nii vabariigis kui ka väljaspool seda. Tänaseks on orkestril 2 koosseisu.
Edukalt viidi ellu kooli arengukava aastani 2008 ning kinnitatud on uus aastani 2011, mis on suunatud kogu sotsiaalharidusprotsessile, samuti ka vajaliku baaskultuuri loomiseks iga õpilase kui isiksuse vaimsete, füüsiliste ja intellektuaalsete võimete arenguks.